Finantspadi ja rahatarkus: kuidas võtta oma raha kontrolli alla

Saatejuht (Martin): Tere tulemast tagasi Raadio1.ee podcasti! Tänane teema on selline, mis puudutab igaüht meist, sõltumata sissetulekust — räägime rahatarkusest ja sellest, kuidas võtta oma raha tegelikult kontrolli alla. Stuudios on finantsnõustaja Liis Mägi. Tere tulemast, Liis!

Liis: Tere, Martin! Suur tänu kutse eest. See on teema, millest minu arvates räägitakse koolis ja kodus liiga vähe — ja mille pärast paljud hiljem asjatult muretsevad.

Martin: Alustame ühest mõistest, mida sageli kuuleb — finantspadi. Mis see on ja miks see nii oluline on?

Liis: Finantspadi on lihtsalt sinu rahaline turvavaru — raha, mis on kõrvale pandud ootamatuteks olukordadeks. Auto läheb katki, pesumasin annab hinge, kaotad ootamatult töö. Ilma padjata muutub iga selline juhtum kriisiks ja viib inimesed sageli kiirlaenude juurde, mis omakorda süvendab probleemi. Padjaga on see lihtsalt ebamugavus, mitte katastroof. Soovitus on hoida kõrval umbes kolme kuni kuue kuu igapäevaste kulude jagu — ja hoida seda kohas, kust saad selle kiiresti kätte, mitte kinni pandud kuskile pikaajalisse hoiusesse.

Martin: Aga kuidas üldse alustada, kui tundub, et raha jääb iga kuu lõpus napiks?

Liis: Esimene samm ei ole säästmine, vaid teadmine. Sa pead teadma, kuhu su raha praegu läheb. Pane üks kuu kõik oma kulutused kirja — iga kohvi, iga tellimus, iga ostlemine. Enamik inimesi on tulemusest siiralt üllatunud. Tihti leidub seal kümneid eurosid igakuistes tellimustes, mida sa enam ei kasutagi. Alles siis, kui sa näed tervikpilti, saad teha teadlikke valikuid. Üks lihtne raamistik on jagada sissetulek kolmeks: umbes pool hädavajalikule, kolmandik soovidele ja ülejäänu säästudele ja võlgade tagasimaksele.

Martin: Sa mainisid vahet hädavajaliku ja soovi vahel. See piir on vist paljudele hägus?

Liis: On küll, ja see ongi koht, kus enamik eelarveid puruneb. Hädavajalik on üür, toit, transport tööle. Soov on uusim telefon, igapäevane restoranilõuna, neljas voogedastusteenus. Ma ei ütle, et soovidest tuleb loobuda — elu peab olema nauditav. Aga sa pead need teadlikult valima, mitte lubama, et nad lihtsalt märkamatult su raha ära söövad. Eriti ohtlik on see, mida nimetatakse elustiili inflatsiooniks: kui su palk tõuseb, tõusevad ka kulud sama kiiresti, ja sa ei jõua kunagi ette.

Martin: Räägime säästmisest endast. Kas väikesed summad üldse loevad?

Liis: Absoluutselt loevad. Üks suurimaid müüte on, et säästmist tasub alustada alles siis, kui sul on palju raha. Tegelikkuses on harjumus tähtsam kui summa. Kui sa paned kõrvale kasvõi paarkümmend eurot kuus, õpid sa kõige olulisemat oskust — elama veidi vähemaga, kui sa teenid. Ja minu kõige praktilisem nõuanne on: maksa esmalt iseendale. See tähendab, et niipea kui palk laekub, liigub kindel summa automaatselt säästukontole, enne kui sa jõuad selle ära kulutada. Kui see käib automaatselt, ei pea sa iga kuu end vaimselt sundima.

Martin: Paljudel inimestel on ka võlad. Kuidas nendega toime tulla?

Liis: Kõigepealt tuleb eristada võlatüüpe. Kodulaen on üks asi — see on pikaajaline ja suhteliselt madala intressiga. Aga kõrge intressiga tarbimislaenud ja kiirlaenud on hoopis teine lugu, ja nendega tuleb tegeleda esmajärjekorras. Pane kõik võlad kirja koos nende intressimääradega ja ründa kõige kõrgema intressiga võlga kõige agressiivsemalt, makstes teiste pealt samal ajal miinimumi. Iga euro, mille sa kõrge intressiga võlast vabastad, on tegelikult parim „investeering“, mille sa teha saad — sest sa hoiad kokku selle intressi, mida sa muidu maksaksid.

Martin: Kui inimesel on padi olemas ja võlad kontrolli all — mis on järgmine samm?

Liis: Siis tasub mõelda sellele, et raha lihtsalt arvel seismine kaotab aja jooksul inflatsiooni tõttu väärtust. See ei tähenda, et kõik peaksid kohe börsile tormama. Aga tasub tutvuda investeerimise põhitõdedega — pikaajalisus, hajutamine, regulaarsus. Eestis on hea alguspunkt ka pensionisambad, mis on mõeldud just pikaajaliseks kasvuks. Kõige tähtsam reegel algajale: investeeri ainult seda, mida sa lähiajal ei vaja, ja ära kunagi investeeri raha, mida sa ei saa endale lubada kaotada. Investeerimine on maraton, mitte sprint.

Martin: Räägime ka rahaga seotud psühholoogiast, sest see pole ju ainult numbrid.

Liis: See on väga oluline tähelepanek. Suur osa meie rahaotsustest on emotsionaalsed, mitte loogilised. Me kulutame stressist, igavusest või selleks, et muljet avaldada. Esimene samm on lihtsalt seda endale teadvustada. Kui sa märkad, et tahad midagi osta, küsi endalt: kas ma vajan seda tõesti või täidan ma praegu mingit tunnet? Üks lihtne trikk on kahekümne nelja tunni reegel — kui tahad midagi suuremat osta, oota üks päev. Väga sageli see soov lihtsalt kaob.

Martin: Mis on sinu üks tähtsaim sõnum, mille kuulajatele kaasa annaksid?

Liis: Rahatarkus ei ole see, kui palju sa teenid, vaid see, kui hästi sa oma rahaga ümber käid. Ma olen näinud kõrge palgaga inimesi, kes elavad pidevas stressis, ja tagasihoidliku sissetulekuga inimesi, kes magavad rahulikult, sest neil on kontroll ja turvavaru. Finantsvabadus algab meelerahust. Ja parim aeg alustada oli eile — aga teine parim aeg on täna.

Martin: Suur tänu, Liis, et tulid ja jagasid neid selgeid ja praktilisi mõtteid! See on jutt, mis loodetavasti paneb mõne kuulaja oma rahaasju värske pilguga vaatama.

Liis: Tänan sind, Martin. Ja kuulajatele — alustage väikselt, aga alustage täna. Tulevane teie tänab teid selle eest.

Martin: Sellega lõpetame tänase episoodi. Järgmise nädalani — kuula, loe ja õppi!