Podcast #124 – “Kodu korda” Episood: #1 -kõik, mida pead teadma sanitaartehnikast

Taskuhääling: “Kodu korda” Episood: #1 – Torud puhtaks ja vesi soojaks: kõik, mida pead teadma sanitaartehnikast

Saatejuht: Martin
Külaline: Jaan Pärn (OÜ BoileriHooldus, tegevjuht ja pikaajaline sanitaartehnik)

(Algab tunnusmuusika ja hajub vaikseks taustaks)

Martin: Tere tulemast kuulama taskuhäälingut “Kodu korda”! Minu nimi on Martin ja täna sukeldume teemasse, mis on iga koduomaniku jaoks eluliselt oluline, kuid millest me räägime tihti alles siis, kui midagi on juba katki. Me räägime sanitaartehnikast – torudest, kraanidest, ummistustest ja sellest kõige tähtsamast seadmest, mis meile sooja duši tagab – boilerist.

Et nendes keerulistes teemades selgust saada, on mul täna stuudios tõeline ekspert. Ta on näinud oma kätega ilmselt rohkem ummistusi ja lekkivaid boilereid kui enamik meist üldse ette kujutada oskab. Tere tulemast saatesse, Jaan Pärn, ettevõttest BoileriHooldus OÜ.

Jaan: Tere, Martin. Aitäh kutsumast. Hea meel siin olla ja loodetavasti mõned müüdid murda ning kasulikku nõu anda.

Martin: Jaan, alustame päris algusest. Kuidas sinust üldse sai sanitaartehnik? See ei ole tavaliselt see ala, millest väikesed poisid unistavad. Või oli sinu puhul teisiti?

Jaan: (Naerab) Ei, tuletõrjujaks tahtsin ikka saada, nagu kõik teised. Aga elu teeb oma korrektuurid. Tegelikult sattusin ehitusvaldkonda kohe pärast kooli, alguses abitöölisena. Mulle hakkasid just need vee- ja küttesüsteemid huvi pakkuma. Seal on loogika, füüsika ja kohene tulemus. Kui sa teed oma töö hästi, siis vesi jookseb, tuba on soe ja klient on õnnelik. See on väga rahuldust pakkuv. Nüüdseks olen seda tööd teinud üle kahekümne aasta ja iga päev õpin midagi uut.

Martin: Kahekümnes aastat – see on muljetavaldav kogemus. Nüüd juhid sa oma firmat, BoileriHooldus OÜ. Millele teie peamiselt keskendute? Kas tegelete pigem uusehitiste süsteemide rajamisega või olete just see “kiirabi”, keda kutsutakse, kui vesi on põrandal?

Jaan: Me teeme tegelikult mõlemat, aga meie peamine fookus on jäänud just olemasolevate hoonete hooldusele, remondile ja renoveerimisele. See tähendabki nii korteriühistute püstakute vahetust, eramajade küttesüsteemide uuendamist kui ka neid igapäevaseid väljakutseid – avariitöid. See “kiirabi” osa on suur osa meie tööst. Telefon heliseb tihti ka öösel või nädalavahetusel, sest veeavarii ei küsi kellaaega. Ja muidugi, nagu sa mainisid, siis väga suur ja oluline osa on boilerite hooldus ja paigaldus.

Martin: Räägimegi nendest igapäevastest väljakutsetest. Mis on see absoluutne number üks põhjus, miks inimesed teie numbri valivad? Mis on Eesti kodude kõige levinum sanitaartehniline probleem?

Jaan: Kui päris aus olla, siis see on ilmselt ummistus. Kas köögivalamus, duši all või WC-potis. See on asi, mis halvab koheselt normaalse elurütmi.

Martin: Miks need ummistused tekivad? Kas me teeme midagi valesti?

Jaan: Enamasti küll, jah. Vaatame kahte peamist kohta. Esiteks köök. Köögivalamu suurim vaenlane on rasv. Inimesed valavad pannilt või potist kuuma rasva otse kraanikaussi. Alguses on see vedel, aga torudes jahtudes see tahkub, seguneb teiste toiduosakestega ja moodustab lõpuks kivi-kõva korgi. Teine asi on kohvipaks. Arvatakse, et see on peenike ja läheb läbi, aga tegelikult toimib see rasvaga sarnaselt, settides toru põhjale.

Martin: Olen süüdi tunnistanud… vähemalt selles kohvipaksu osas. Aga vannituba? Seal ju rasva pole.

Jaan: Vannitoas on vaenlane number üks juuksekarvad. Eriti kui peres on pikajuukselisi. Karvad keerduvad ümber äravooluava resti ja moodustavad sõela, mis püüab kinni kõik seebijäägid, nahatükid ja muu mustuse. Ja teine suur patt, mida tehakse, on niisked salvrätikud. Isegi kui pakendil on kirjas “vees lahustuv” või “WC-potist allalastav”, siis palun, ärge tehke seda. Need ei lagune Eesti kanalisatsioonisüsteemis piisavalt kiiresti. Need jäävad torudesse kinni, koguvad enda külge muud prügi ja tulemuseks on väga tõsine ja raskesti eemaldatav ummistus, tihti juba maja peatrassis.

Martin: See on väga hea hoiatus. Niisiis, ei mingit rasva kraanikaussi ja niisked salvrätikud alati prügikasti. Aga liigume nüüd teise suure teema juurde, mille sa ka välja tõid – boilerid. Enamikes Eesti korterites ja paljudes eramajades on just elektriboiler see, mis sooja vee tagab. Tundub lihtne seade – lülitad sisse ja vesi on soe. Aga mis seal tegelikult toimub ja miks see hooldust vajab?

Jaan: See on suurepärane küsimus, Martin. Boileri puhul kehtib vanasõna: “Töötab, ära puutu.” Inimesed ignoreerivad seda seadet täielikult, kuni ühel hommikul tuleb duši alt ainult jääkülma vett. Ja siis on kuri karjas.

Martin: Mis siis tavaliselt juhtunud on? Küttekeha läbi põlenud?

Jaan: See on üks levinumaid põhjuseid jah. Aga miks see läbi põleb? Põhjus on enamasti katlakivi. Eriti piirkondades, kus on kare vesi – näiteks Tallinnas, Harjumaal, Lääne-Eestis – on see tohutu probleem. Vett soojendades sadestub vees olev lubi küttekeha peale. Aja jooksul tekib sinna ümber paks katlakivi kiht. Nüüd, selleks, et küttekeha suudaks sellest “kasukast” läbi tungida ja vett soojendada, peab ta töötama palju kõrgemal temperatuuril. Ta teeb ületunde, kuumeneb üle ja lõpuks põlebki lihtsalt läbi.

Martin: Ja ma eeldan, et see tähendab ka suuremat elektriarvet?

Jaan: Täpselt! Juba mõne millimeetrine katlakivikiht võib tõsta boileri elektrikulu 10-15%. Inimene maksab iga kuu rohkem elektrit, et kütta katlakivi, mitte vett. Hoolduse käigus me võtame boileri lahti, puhastame küttekeha mehaaniliselt katlakivist puhtaks ja seade töötab jälle nagu uus.

Martin: Kui tihti seda hooldust peaks tegema?

Jaan: See sõltub vee karedusest, aga rusikareegel on, et keskmiselt iga kahe aasta tagant. Väga kareda vee piirkonnas isegi igal aastal. Kui me käime hooldust tegemas ja näeme, et katlakivi on tekkinud väga vähe, siis võime kliendile öelda, et järgmine kord võib teha kolme aasta pärast. Aga see “unustan kümneks aastaks” mentaliteet lõppeb paratamatult uue boileri ostuga.

Martin: Aga see pole veel kõik, eks? Olen kuulnud midagi ka mingist “anoodist” boileri sees. Mis asi see on?

Jaan: Väga hea, et sa seda küsid. See on teine ja võib-olla isegi olulisem asi, mida hoolduse käigus kontrollitakse. See on magneesiumanood. Lihtsalt öeldes on see metallvarras boileri sees, mille ülesanne on “ennast ohverdada”.

Martin: Kuidas palun? Ohverdada?

Jaan: (Muiates) Just nii. Boileri paak on metallist ja vesi, eriti kuum vesi, on oma olemuselt kergelt söövitav. Tekib korrosioon ehk rooste. Et vesi ei hakkaks sööma boileri seinu, pannakse sinna sisse pehmemast metallist (magneesiumist) varras. Kogu keemiline reaktsioon, see roostetamine, toimub nüüd selle anoodi kallal, mitte boileri kesta kallal. See anood sõna otseses mõttes lahustub ajapikku ära, kaitstes sellega boilerit.

Martin: Ja mis juhtub, kui see anood on ära lahustunud?

Jaan: Siis hakkab vesi sööma boileri paaki. Tekib mikroleke, siis suurem leke ja ühel hetkel ongi boiler katki ja uputus majas. Ja boileri paaki parandada ei saa. Hoolduse käigus kontrollime me anoodi seisukorda. Kui sellest on alles vähem kui kolmandik, vahetame selle uue vastu välja. See on paarkümmend eurot maksev varras, mis pikendab sadu eurosid maksva boileri eluiga aastaid. See on kõige odavam kindlustus, mida oma boilerile osta saab.

Martin: Nüüd ma saan aru küll. Sisuliselt on hooldamata boiler nagu pomm, mis tiksub kahes suunas – kas põleb küttekeha läbi või roostetab kest läbi.

Jaan: Tabav võrdlus jah. Ja sümptomid, mida inimene ise märkab, on tavaliselt see, et vesi ei lähe enam nii kuumaks kui varem või et sooja vett jätkub lühemaks ajaks. Või hakkab boiler kütmise ajal imelikku häält tegema, sellist sisinat – see on heli, mida teeb vesi, mis üritab paksust katlakivikihist läbi keeda.

Martin: Räägime veidi ka ennetusest. Mida saab koduomanik ise ära teha, et torumehe arved oleksid väiksemad? Peale selle, et rasva kraanikaussi ei vala.

Jaan: Esimene ja kõige lihtsam asi: kasutage sõelu. Nii köögivalamus kui eriti duši all. Pärast iga dušši puhastage see sõel karvadest puhtaks. See võtab viis sekundit, aga säästab teid hiljem suurest ummistusest.

Teine asi: õppige selgeks, kus asub teie korteri või maja peakraan. See on elutähtis teadmine. Kui laupäeva õhtul puruneb segisti voolik ja vett pritsib igale poole, siis ei ole aega hakata otsima, kust vett kinni saab. Iga pereliige peaks teadma, kus see kraan asub ja kuidas see kinni käib.

Martin: Väga praktiline nõuanne. Aga kuidas on lood nende poe keemiliste torupuhastusvahenditega? Need lubavad ju, et valad sisse ja kõik lahustub.

Jaan: Nendega peab olema väga ettevaatlik. Jah, kerge seebist ja juuksekarvadest tekkinud ummistuse vastu võivad nad aidata. Aga esiteks on see väga kange keemia, mis on kahjulik nii loodusele kui ka teie torudele endile. Eriti vanemate majade puhul, kus on veel vanad malmtorud, võib see keemia toru pikas perspektiivis hapramaks muuta.

Teiseks, kui teil on ikkagi tõsine, mehaaniline ummistus – näiteks see sama rasvakork või sisse kukkunud salvrätikute tropp – siis see keemia valgub sinna peale, aga ei pruugi seda lahustada. Nüüd on teil toru täis mitte ainult seisvat vett, vaid seisvat söövitavat hapet. Ja kui te siis meid kutsute ja me peame hakkama seda lahti võtma, on see ohtlik ka meile endile.

Martin: Mis see alternatiiv siis oleks?

Jaan: Enne keemia kallale minekut proovige alati vana head kummist pumpa ehk “sifooni”. Sellega tekitatav vaakum ja surve on tihti palju efektiivsemad kui keemia. Ja kui see ei aita, siis tasub juba helistada spetsialistile, kellel on olemas vastavad trossid või survepesuseadmed.

Martin: Millal on see piir, et “nüüd ma enam ise ei proovi” ja peab kindlasti spetsialisti kutsuma?

Jaan: See piir on tegelikult üsna selge. Kui vesi on täiesti kinni ja pumpamine ei aita, ärge hakake ise torusid lahti muukima. Kui te märkate seinal või laes veeplekki – see tähendab, et leke on kuskil konstruktsiooni sees. Ja absoluutselt kõik tööd, mis on seotud veesüsteemi sulgemise ja avamisega, näiteks segisti vahetus, boileri paigaldus või WC-poti vahetus. Kui teil puudub kogemus, võib väike viga – näiteks tihendi valesti panemine või vooliku üle pingutamine – lõppeda väga kalli veekahjustusega. Ja tihti ka kindlustus ei kata kahjusid, mis on tekkinud isetegevuse tagajärjel.

Martin: See on oluline punkt. Jaan, aeg hakkab meil kahjuks otsa saama. Lõpetuseks, kui sa saaksid igale Eesti koduomanikule anda üheainsa nõuande seoses sanitaartehnikaga, siis mis see oleks?

Jaan: See oleks see: ärge ignoreerige väikeseid probleeme. Tilkuv kraan ei ole lihtsalt tüütu heli, see on raisatud vesi ja märk sellest, et segisti tihend on kulunud. Vaikselt “immitsev” WC-pott, mis laseb vett peale, ei ole lihtsalt väike solin, see on sadadesse eurodesse ulatuv veearve aastas. Ja see boiler, mis häält teeb – see palub hooldust. Kui tegelete probleemiga siis, kui see on väike, on lahendus kiire ja odav. Kui ootate, kuni tekib avarii, on lahendus stressirohke ja kallis.

Martin: Hoolitsege oma kodu veesüsteemide eest ja nad hoolitsevad teie eest vastu. Suurepärane kokkuvõte. Jaan Pärn, BoileriHooldus OÜ-st, aitäh sulle selle äärmiselt põhjaliku ja kasuliku vestluse eest!

Jaan: Aitäh kutsumast. Ja pidage meeles – puhas toru ja hooldatud boiler tagavad muretu elu!

Martin: Nii see on. Ja teile, head kuulajad, aitäh, et olite meiega. Kui teil tekkis küsimusi või soovite meiega jagada oma kogemusi, kirjutage meile [e-posti aadress]. Kohtumiseni juba järgmisel nädalal!

(Lõpumuusika mängib ja hajub)